Meie imedemaa

Tuesday, March 1, 2011

Katre!
Nii tore on Sinust ka lõpuks midagi kuulda. Mul läheb kah kenasti, täpselt nagu su kirjas ja ka minu eelmises kirjas.
Eesti keele tunniks ettevalmistuda ei tohiks raske olla ju? Sa võid ämbliku laulu laulda või hoopis mõnda oma laulu. Näiteks Sassist või Mardist. Sa võid ka mõnda mängu mängida. Näiteks seda värvide mängu. Keegi ütleb ühe värvi ja siis kõik peavad enda küljest (riiete küljest) selle värvi leidma. Sa mängisid ka kindlasti väiksena seda. Ja siis kõik õpivad värve tundma. Äge onju.
Aga tead, see kampsun. See valge kampsun. Ma mõtlesin tükk aega selle peale ja üldse ei mäleta ühtegi valget kampsunit. Aga siis tuli meelde. See oli mu ema valge kampsun :)) Aga tore kui Su emale ka see kampsun meeldib :)) Ja selle sinise vestiga saab lisaks lumele sügisel lehti ka riisuda. Ja õunu.

Kas Sulle uus Eesti laul meeldib? :)) aga tegelt oli see küsimus sissejuhatus järgmisele küsimusele. Kas sa saatsid tudengieurovisioonile meie loo ka ära ikkagi? Hahahaaa
Kindlasti saatsid.

Aga ma nüüd lõpetan kirjutamise.

Kirjuta Sa ka enne aastat 2015.

Tsaukii

Monday, February 28, 2011

Dear SIRLE
Kuidas sul läheb? MUl läheb kenasti täpselt nagu sul su viimases kirjas, mille sa saatsid mulle Mõisavahe trükimasinal, vabandust, et pidid 4 aastat vastust ootama! Nüüd lõpuks tuleb vastus, aga ma ei teagi mida täpselt kirjutada. ARvutiga pole nii äge!! Ma olen praegu kodus, panin kardinad üles ja mu arvutist tuleb praegu üks laul mille sõnad on Mary is a bitch. Ma küll ei tunne ühtegi Maryt, aga kui ma tunneks oleks ta kindlasti Kätlini õde. Kuna seal algavad enamus lapsi M-tähega. Aga nüüd tuli seesama refrään uuesti ja ei olegi Mary vaid on hoopis Maryann. Vabandust segaduse pärast! Mul on ülehomme eesti keele tund ja ma pole mitte midagi veel ette valmistanud, appikene. Ja ma leidsin kapist kirsilikööri, mis on päris hea!

Olgu ma nüüd pean lõpetama, sest ei saa ju igavesti kirjutada!

Jään vastust ootama!

Nägemist,
KATRE

PS: Ma leidsin oma voodi alt ühe kilekoti sinu riietega, seal oli üks valge kampsun ja sinine soe vest. Ma ei osanud nendega midagi teha ja ma küsisin ema käest, ema proovis kampsunit selga ja talle sobis, vesti kohta ta arvas, et sellega on ehk mõnikord hea minna lund rookima! Peeter Paani raamat on Kaia käes ja Kuukivi raamatut on meil nüüd kaks!